Laserkeevitus,

​

kus kasutatakse süsinikdioksiidi ja Nd:YAG-lasereid, on üha populaarsem tööstustootmises. Suure võimsusega süsinikdioksiidlasereid (2–12 kW) kasutatakse nt mootorsõidukitööstuse komponentide, jõuülekande osade, soojusvahetite ja nn kohandatud lehtede keevituseks.

​

Väikse võimsusega Nd:YAG-lasereid (100–500 W) kasutatakse väikeste komponentide keevituseks, nt haiglaseadmete ja elektroonikakestade keevitus. Suure võimsusega Nd:YAG-laserites (kW vahemikud) kasutatakse tihti robotit valguskiudude sihistamiseks. Suure võimsusega lasereid kasutatakse nt mootorisõidukitööstuse komponentide, nt autokereosade keevituseks.

​

Laserkiir suunatakse väiksele alale, mida nimetatakse fookuseks. Fookuse temperatuur on piisavalt kõrge materjalide sulatamiseks ja aurustamiseks. Suure võimsusega süsinikdioksiidlaserites kasutatakse kiire suunamiseks läätsede asemel peamiselt vesijahutatavaid peegleid.

​

Keevitusmeetodeid on kaks. Sulatamismeetodis kannab soojusjuhtivus soojuse töödeldava detaili pinnalt selle sisse. Meetodit kasutatakse tavaliselt suhteliselt kitsaste keevisõmbluste keevitamisel väikse võimsusega Nd:YAG-laserite abil.

​

Suure võimsusega keevitus on üldjuhul läbikeevitus, kus laserkiir sulatab ja aurustab keevitatava materjali. Aururõhk surub sulanud metalli välja, moodustades selle, mida tuntakse „võtmeauguna”. See annab kitsad, sügava läbikeevitusega keevisõmblused.

Keevitusgaasidel on mitu otstarvet:

​

• Sulandivedeliku ja soojusest mõjutatud piirkonna kaitse

• Laseroptika kaitse keevitusaerosoolide ja pritsmete eest

• Kasutamine juurekaitsegaasina ja plasma tekke juhtimine süsinikdioksiidlaseriga keevitusel

Plasma tähendab ioniseeritud metalliauru pilve, mis tekib võtmeaugu kohale ja mis nõrgendab laserkiire võimsust ning võib häirida keevitusprotsessi. Plasma teke oleneb laserseadme tüübist ja võimsusest ning seda võidakse mõjutada ka keevitusgaasi valikuga.